Compensa » Tooted » Varakindlustus

Veosekindlustus

Veosekindlustuse puhul on kindlustatavaks esemeks veos, mida veetakse transpordivahendiga lähtekohast sihtkohta.

Kindlustusleping sõlmitakse tavapäraselt koguriski põhimõttel ja see hõlmab nii pealelaadimist, vedu, ümberlaadimisi ja vaheladustamisi ning mahalaadimist.

Veos kindlustatakse tema väärtuse ulatuses (veose maksumus marsruudi lähtekohas), millele saab lisada alljärgnevaid kulusid:

  • transpordikulud nt veoraha
  • tagastamatud maksud nt tollimaks või aktsiis
  • veose eksponeerimisega seotud kulu nt näituseruumide rent
  • kaudsed kulud ja oodatav kasum kokku reeglina kuni 10% lisaks kauba ja transpordi maksumusele

Kindlustada saab ka erinevate lisariskide vastu nt

  • veose päästmise või utiliseerimise kulu (standardkaitse)
  • nõuded tulenevalt üldavariist ehk General Average protseduurist (standarkaitse)
  • sõja ja streigiriskid sh terroriste poolt tekitatud kahju (lisakaitse)
  • veoeelne või veojärgne ladustamine (lisakaitse)
  • näituseriskid (lisakaitse)
  • kolimine (lisakaitse)
  • veose hilinemine (lisakaitse)
  • tinglik kindlustushuvi st kaitse ka siis, kui veose kadumise ja kahjustumise risk ei lasu kindlustusvõtjal (lisarisk)

Kindlustada on võimalik ühte konkreetset vedu, samuti ka mitmeid vedusid pikema perioodi jooksul (raamleping) nt kõik kindlustusvõtja ostu ja müügiveosed. Selliste lepingute kindlustusperiood on tavaliselt üks aasta.

 

Kellele

Veosekindlustus on mõeldud neile, kes on veosest huvitatud isik veose kahjustumise, hävimise või kadumise puhul.

Sellisteks isikuteks võivad muuhulgas olla

  • veose ostja
  • veose müüja
  • veose ostu-müügi vahendaja
  • veose ostu-müügi finantseerija
  • veose omanik, kui ei ole tegemistmüügitehinguga nt veose näituse puhul
  • veose saaja
  • veose saatja

Veost saab kindlustada ka transpordiettevõte näiteks veose transpordi organiseerija (ekspedeerija), veose vedaja või muu veose transpordiprotsessis osalev isik (nt veose ladustaja). Sellisel juhul on soodustatud isikuks ikkagi veose omanik.

 

Miks

Veosekindlustus kaitseb eelkõige kaubaomanike huve, st annab lisakindlustuse ka juhtudel, kui veose omanik ei saa transpordiettevõttelt hüvitist nõuda või kui transpordiettevõtte vastutus on piiratud.

Mõningad näited

Transpordiettevõtte vastutus on piiratud. Näiteks autovedaja vastutus on piiratud 8,33 SDR (ca 10 eurot) kahjustunud kauba brutokilogrammi kohta. Kui veetakse kaupu, mis on suhteliselt kerged ja kallid, siis vedaja poolt makstav hüvitis katab vaid murdosa tegelikust kahjust. Üks kilo elektroonikat (koos pakendiga) võib maksta tuhandeid eurosid, aga vedaja hüvitab vaid 10 eurot.

Transpordiettevõte vabaneb vastutusest, kui kahju on tekinud asjaoludel, mida vedaja ei võinud ette näha ja mille tagajärgi ta ei saanud ära hoida. Siin võib näitena tuua veose röövimise, aga samuti ka loodusõnnetuse nt torm, üleujutus vms.

Transpordiettevõtte vastutuskindlustus ei hüvita tavaliselt kahjusi, kui see on tekkinud raske hooletuse tulemusena, nt vedaja autojuhil on tuvastatud joove. Kuigi kaubaomaniku nõudeõigus transpordifirma vastu jääb, ei pruugi vedajal olla resursse või tahtmist hüvitist maksta.

Vähetähtis pole asjaolu, et veosekindlustuse puhul on kindlustusselts kaubaomaniku poolel. Transpordis on palju juhtumeid, mis ei ole must-valged ja vedaja vastutus on vaieldav. See tähendab, et kahju puhul on vedajal ja tema vastutuse kindlustanud kindlustusseltsil kauba omanikuga võrreldes tihti erinev arusaam kahju tekkimise põhjuste ja vastutuse ulatuse osas. Veosekindlustuse puhul aga maksab kindlustusselts kahju veose omanikule välja ja vaidleb ise transpordifirmaga.

 

Küsi pakkumist

Veosekindlustuse sooviavaldus (raamleping)

Veosekindlustuse sooviavaldus (üksikvedu)

 

Tingimused

Veosekindlustuse tingimused (kehtivad alates 01.08.2016)

Välistatud riigid ja territooriumid

Cargo Insurance terms and conditions (valid from 01.08.2016)

Excluded Countries and Regions

 

Veosekindlustuse klauslid

Institute Cargo Clauses A

Institute Cargo Clauses B

Institute Cargo Clauses C

Institute Cargo Clauses (Air)

Institute War Clauses (Cargo)

Institute Strikes Clauses (Cargo)

Institute War Clauses (Air Cargo)

Institute Strikes Clauses (Air Cargo)

Termination of Transit Clause (Terrorism)

Institute Classification Clause

Cargo ISM Endorsement

Institute Replacement Clause

Institute Replacement Clause – Proportional Valuation

Institute Theft, Pilferage and Non-Delivery Clause

Institute Malicious Damage Clause

Institute Frozen Food Clauses A

Institute Timber Trade Federation Clauses

Radioactive Contamination and Cyber Attack Clauses

Sanction Limitation and Exclusion Clause

 

Teadmiseks kliendile

Millega tuleb arvestada veose üleandmisel vedajale

  • veos peab olema pakitud ja veoks ette valmistatud nii, et seda oleks võimalik ohutult transportida sihtkohta arvestades tavapäraseid ohte ja muid asjaolusid veo jooksul sh veoviisi, võimalikke ümberlaadimisi ja vaheladustamisi, marsruuti jne.
  • tuleb arvestada, et paljud rahvusvahelised ja siseriiklikud õigusaktid eeldavad, et veose laadimine transpordivahendile sh kinnitamine on veose saatja vastutusel. Seega tuleb veolepingus kindlasti sätestada ka veda vastutus selliste tegevuste üle, mis ei ole kauba saatja kontrolli all, näiteks kui vedaja kinnitab koorma.
  • veose saatedokumendid peavad olema koostatud nii, et oleks võimalikult täpselt aru saada kaubaühikute arv (nt kastide arv, aluste arv) ning nii bruto- kui netokaal.
  • Veolepingus tuleb sätestada kõik veose turvaliseks kohalejõudmiseks oluline sh täpne sihtkoht ja kauba saaja andmed, vajalik transpordirežiim (nt vajalik temperatuur või niiskus). Pakend peaks sisaldama viiteid ka kauba omaduste kohta, nt „kergelt purunev“, „niiskustkartev“ jms.

Millega tuleb arvestada veose vastuvõtmisel vedajalt

  • Oluline on kauba vastuvõtmisel kontrollida kauba ja selle pakendi välist seisukorda. Kui tuvastatakse kauba puudujääk või kahjustused, siis tuleb need fikseerida koheselt kauba vastuvõtmisel tehes vastava märke veose saatelehele ning koostades eraldi akti puudujäägi või vigastuste fikseerimiseks. Aktile peab alla kirjutama ka vedaja, abiks on ka fotod. Kui kahju koheselt ei fikseerita, siis eeldatakse, et vedaja on kauba saatelehel märgitus koguses kahjustusteta üle andnud ning edasise nõude rahuldamine vedaja poolt on reeglina problemaatiline.
  • Kui kauba puudujääk või kahjustumine ei olnud silmnähtav (nt pealtnäha korras pakendis oli ikkagi purunenud kaup), siis tuleb vedajale sellest teada anda vastavalt veolepingust sätestatud tähtajale. Reeglina on selleks aega 7 päeva, aga merevedude puhul näiteks kolm päeva.
  • Veose kahjustuste ilmnemisel tuleb tarvitusele võtta kõik mõistlikud meetmed, et vältida kahju edasist suurenemist.
  • Esimesel võimalusel tuleb kahjust teada anda ka kindlustusandjale või kindlustuslepingus märgitud kahjukäsitluskontaktile ning järgida juhiseid, kui need antakse.
  • Vedajale võimalikust kahjujuhtumist teate tegemine, kahjuakti koostamine vms ei ole veel nõue. Nõue esitatakse pärast kahju suuruse selgumist koos nõuet ja selle suurust tõendavate dokumentidega. Nõude esitamise tähtaeg on reeglina üks aasta.
  • Kahjuteade ja võimalik hilisem nõue vedajale tuleb esitada olenemata veosekindlustuse lepingu olemasolust.
  • Kahju käsitlemiseks vajalik dokumentide loetelu (viide vastavale dokumendile)

 

Kahju käsitlemiseks vajalikud dokumendid

  • kahjuteade ja juhtumi lühikirjeldus;
  • kauba müügidokumendid s.o müügipakkumine, müügileping, kauba arve ja muud müügitehingut ja tarnetingimusi tõendavad dokumendid;
  • veolepinguga seotud dokumendid s.o veotellimus, veoleping, veoarve ja veoga seonduv kirjavahetus vedaja või ekspedeerijaga;
  • pakkelehed, veose üleandmise ja vastuvõtmise aktid;
  • nõude / teate koopia vedajale või ekspedeerijale (Kahjuteade, Notice of loss);
  • politseiõiend, tolliaktid;
  • kahjujuhtumiga seonduvaid kulutusi tõendavad dokumendid;
  • kindlustussertifikaat raamlepingu puhul, kui see on väljastatud konkreetse veose kohta;
  • kõik muu konkreetset vedu ja kahjujuhtumit puudutav informatsioon.

nimekiri ei ole lõplik, st osade juhtumite puhul ei pruugi olla kõiki dokumente ja osadel juhtudel võib olla vajalik esitada täiendavaid dokumente.

 

Viited

CMR konventsioon – rahvusvahelist maantekaubavedu reguleeriv konventsioon

http://www.eraa.ee/doc/cmr%20konventsioon.pdf

ELEA Üldtingimused – ekspedeerija vastutust reguleeriv normistik

http://www.elea.ee/images/stories/muuduudiskirjad/ELEA_T_2015_vastu_vetud_14.04.2016_ELEA_ldkoosolekul.pdf

Võlaõigusseadus – Kindlustusleping (alates § 422), Veoleping (alates § 774), Ekspederimisleping (alates § 854).

https://www.riigiteataja.ee/akt/961235

Transport Information Service – info veoste omaduste, pakendi, kahjuennetusmeetmete jms kohta

http://www.tis-gdv.de/tis_e/inhalt.html

Tarneklauslid (Incoterms) – kirjeldab riskide ja kohustuste üleminekult müüjalt ostjale

http://www.eas.ee/images/doc/ettevotjale/eksport/incoterms2010.pdf

Autoveol veose laadimine ja kinnitamine – Teede- ja Sideministri määrus

https://www.riigiteataja.ee/akt/201504

Puistlastilaevade laadimise ja lossimise nõuded jms – Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus

https://www.riigiteataja.ee/akt/943563

Lloyds Agents – sertifitseeritud kahjukäsitlusagentide otsing

http://agency.lloyds.com/map