Teadmiseks kliendile

Millega tuleb arvestada veose üleandmisel vedajale

  • veos peab olema pakitud ja veoks ette valmistatud nii, et seda oleks võimalik ohutult transportida sihtkohta arvestades tavapäraseid ohte ja muid asjaolusid veo jooksul sh veoviisi, võimalikke ümberlaadimisi ja vaheladustamisi, marsruuti jne.
  • tuleb arvestada, et paljud rahvusvahelised ja siseriiklikud õigusaktid eeldavad, et veose laadimine transpordivahendile sh kinnitamine on veose saatja vastutusel. Seega tuleb veolepingus kindlasti sätestada ka veda vastutus selliste tegevuste üle, mis ei ole kauba saatja kontrolli all, näiteks kui vedaja kinnitab koorma.
  • veose saatedokumendid peavad olema koostatud nii, et oleks võimalikult täpselt aru saada kaubaühikute arv (nt kastide arv, aluste arv) ning nii bruto- kui netokaal.
  • Veolepingus tuleb sätestada kõik veose turvaliseks kohalejõudmiseks oluline sh täpne sihtkoht ja kauba saaja andmed, vajalik transpordirežiim (nt vajalik temperatuur või niiskus). Pakend peaks sisaldama viiteid ka kauba omaduste kohta, nt „kergelt purunev“, „niiskustkartev“ jms.

 

Millega tuleb arvestada veose vastuvõtmisel vedajalt

  • Oluline on kauba vastuvõtmisel kontrollida kauba ja selle pakendi välist seisukorda. Kui tuvastatakse kauba puudujääk või kahjustused, siis tuleb need fikseerida koheselt kauba vastuvõtmisel tehes vastava märke veose saatelehele ning koostades eraldi akti puudujäägi või vigastuste fikseerimiseks. Aktile peab alla kirjutama ka vedaja, abiks on ka fotod. Kui kahju koheselt ei fikseerita, siis eeldatakse, et vedaja on kauba saatelehel märgitus koguses kahjustusteta üle andnud ning edasise nõude rahuldamine vedaja poolt on reeglina problemaatiline.
  • Kui kauba puudujääk või kahjustumine ei olnud silmnähtav (nt pealtnäha korras pakendis oli ikkagi purunenud kaup), siis tuleb vedajale sellest teada anda vastavalt veolepingust sätestatud tähtajale. Reeglina on selleks aega 7 päeva, aga merevedude puhul näiteks kolm päeva.
  • Veose kahjustuste ilmnemisel tuleb tarvitusele võtta kõik mõistlikud meetmed, et vältida kahju edasist suurenemist.
  • Esimesel võimalusel tuleb kahjust teada anda ka kindlustusandjale või kindlustuslepingus märgitud kahjukäsitluskontaktile ning järgida juhiseid, kui need antakse.
  • Vedajale võimalikust kahjujuhtumist teate tegemine, kahjuakti koostamine vms ei ole veel nõue. Nõue esitatakse pärast kahju suuruse selgumist koos nõuet ja selle suurust tõendavate dokumentidega. Nõude esitamise tähtaeg on reeglina üks aasta.
  • Kahjuteade ja võimalik hilisem nõue vedajale tuleb esitada olenemata veosekindlustuse lepingu olemasolust.
  • Kahju käsitlemiseks vajalik dokumentide loetelu (viide vastavale dokumendile)

 

Kahju käsitlemiseks vajalikud dokumendid

  • kahjuteade ja juhtumi lühikirjeldus;
  • kauba müügidokumendid s.o müügipakkumine, müügileping, kauba arve ja muud müügitehingut ja tarnetingimusi tõendavad dokumendid;
  • veolepinguga seotud dokumendid s.o veotellimus, veoleping, veoarve ja veoga seonduv kirjavahetus vedaja või ekspedeerijaga;
  • pakkelehed, veose üleandmise ja vastuvõtmise aktid;
  • nõude / teate koopia vedajale või ekspedeerijale (KahjuteadeNotice of loss);
  • politseiõiend, tolliaktid;
  • kahjujuhtumiga seonduvaid kulutusi tõendavad dokumendid;
  • kindlustussertifikaat raamlepingu puhul, kui see on väljastatud konkreetse veose kohta;
  • kõik muu konkreetset vedu ja kahjujuhtumit puudutav informatsioon.

nimekiri ei ole lõplik, st osade juhtumite puhul ei pruugi olla kõiki dokumente ja osadel juhtudel võib olla vajalik esitada täiendavaid dokumente.